VAKTSINEERIMINE on vajalik, et kaitsta oma koera Eestis enamlevinud koerale ohtlikke nakkushaiguste eest. Esimesel eluaastal vaktsineeritakse 2-4 korda. Viimane vaktsineerimine tehakse 15-16 elunädala vanuselt. Aasta pärast tehakse kordusvaktsineerimine ja edaspidi juba vastavalt seadusandlusele ja vajadusele.
SISEPARASIIDI tõrjet peaks esimesel eluaastal tegema iga kuu ja täiskasvanud koerale 2-4 korda aastas. Ühel korral peab andma ussirohtu ca 10 p enne vaktsineerimist. Peale ussirohu manustamist kontrollida looma väljaheidet 2-3 päeva.
VÄLISPARASIITIDEKS on kõik putukad ja lestad mis elavad koera peal, nahas või karvanääpsudes. Nendeks on kirbud, puugid, täid, väivid, sügelislestad, vagellestad jms. Välisparasiiditõrjet peab tegema suvel iga kuu ja talvel vastavalt vajadusele.
DEMODEKS ehk vagellest on karvanääpsus elav ja paljunev parasiit. Ta on igal koeral olemas, kuid paljuneb ainult juhul kui immuunsüsteem ei suuda parasiidi paljunemist kontrolli all hoida.
KÕHULAHTISUS tekib sooleärrituse, võõrkehade, toksiinide, toidutalumatuse jne tõttu. Esmaabina kodus näljadieet. Täiskasvanud koerale võib dieeti teha 1-2 päeva. Hiljem riis+ kana või mõni spetsiaalne kvaliteettoit, mis on toodetud soolehädade jaoks. Kui kõhulahtisus näljadieedile ei allu või muutub koera enesetunne halvemaks, siis tuleb pöörduda loomakliinikusse.
HOTSPOT jaoks kehtivad samad puhastamis- ja hooldusvõtted nagu haavade jaoks. Vajalik on pügada tabandunud ala ümbrus kuni normaalse naha piirini või laiemalt.
Koerte HAMBAD vahetuvad 4-6 elukuul. Piimahambaid on koertel 28 ja jäävhambaid 42 tk. Hammaste vahetumisel tuleks jälgida, et kõik vahetuksid korralikult.
KUUMARABANDUS tekib organismi ülekuumenemisel. Tavaliselt saab see juhtuda kinnises halva ventilatsiooniga ruumis. Oluline on ka kõrge temperatuur. Esmaabina vajalik koera kiire jahutamine.
EPILEPSIA kergemate vormide puhul võib omanik hakata tähele panema koeral aeg-ajalt esinevaid ebaadekvaatseid olekuid, kus koer justkui omas maailmas olles kulgeb kuhugi, või vastupidi tardub liikumatult paigale. Raskematel juhtudel vajub koer kokku, tal esinevad lühema- või pikemaajalised krambid. Epilepsia on tänapäeval ravimitega enamasti hästi kontrolli all hoitav haigus, kuid nõuab peremehelt väga korralikku elurežiimi järgimist koera elu lõpuni. Epilepsia kahtluse korral oleks omanikul mõistlik hakata pidama nn päevikut, kuhu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt märgib üles koera kummalise käitumise või krambitamise hood ning nende kestvuse, see on vajalik info arstile.
ENTROOPIA on haigus, kus silmalaug keerdub sissepoole, mille tagajärjel ripsmed hõõruvad ja ärritavad silma, mis tekitab põletikku, nägemise halvenemist. Ravi on operatiivne ja edukas. Ravita jätmise korral aga põhjustab haigust pimedaks jäämist.
EKTROOPIA on vastupidi, alumise silmalau väljakeerdumine. See seisund ei põhjusta sageli mingeid sümptomeid, kuid raskematel juhtudel tekitab konjutiviiti ja ülemäärast pisarate eritust. Raviks, nii nagu entroopia puhul, on operatiivne sekkumine.
MAOKEERD Veel üks terviseseisund, mis vajab ülikiiret arstide sekkumist, ilma milleta koer sureb. Kõige iseloomulikum käitumine maokeeru korral on tugev rahutus, hingeldus ja tugev ila eritus. Koer üritab korduvalt tagajärjetult oksendada. Loomal raske paigal püsida, liigub pidevalt ringi, vahetab kohta ja asendit. Nähtavad limaskestad on heledad, kõhupiirkond on pinges. Selliste sümptomite ilmnedes pole enam aega oodata, abi tuleb leida kiiresti, see tähendab, et lausa tunni-paari jooksul.
CHERRY EYE. Kolmas laug kaitseb silma trauma, kuivamise, liigse valguse ja mustuse eest. Kolmanda lau väljalangemine, mille tõttu laug paistab rohkem välja, esineb silmapõletiku, pingutuse ning ka mõne närvi- või sisehaiguse korral. Täpsem põhjus selgitakse looma ülevaatuse käigus loomakliinikus. Koertel esineb kolmanda lau pisaranäärme väljalangemine. Enamasti on see nooremas eas. Mõnel koeral on eelsoodumus pisaranäärme väljalangemiseks (inglise buldog, kokkerspanjel, pomeranian) kas ühes või mõlemas silmas. See on tingitud pisaranääret hoidvate sidemete lõtvusest. Väljalangemisele viitab roosa või punane moodustis, mis meenutab marja (sellest ka nimetus „kirss-silm“ (cherry eye))